Oma haiguse ja selle põhjuste mõistmine aitab teil olukorda paremini kontrolli alla saada ja vähendada sellega seotud stressi. Osalege võimaluse korral südamehaiguse taastusravis, mille käigus räägitakse teile ravimite kohta ja aidatakse välja töötada elustiili muutuseid, mis vähendavad riski lisaprobleemide tekkeks. On tõestatud, et südamehaiguse taastusravi parandab nii elukvaliteeti kui ka päästab elusid. Käesoleva teksti lugemine tähendab seda, et te olete juba alustanud oma olukorra üle kontrolli saavutamist.
Ravimid on infarktijärgse ravi üks alustalasid. Arst kirjutab teile välja ravimi, mis vähendab südameinfarkti kordumise riski ja riskitegureid, näiteks vere kolesteroolisisalduse suurenemine ja kõrge vererõhk. Igal arsti määrataval ravimil on spetsiifiline ja oluline ülesanne. On väga tähtis, et te teaksite, milleks ravimid on mõeldud ning kuidas neid õigesti võtta ja kõrvaltoimetega toime tulla.
Füüsiline aktiivsus ei tähenda tingimata jõusaalis aja veetmist. Igapäevane liikumine, nt trepist käimine lifti asemel, poodi või järgmisse bussipeatusse jalutamine, ja muu tegevus, nagu jalgrattasõit, puutöö, aiandus, tantsimine, ujumine või lapselastega mängimine, on tähtis. Füüsiline aktiivsus on oluline. See tugevdab teie südant, langetab vererõhku, vähendab vere kolesteroolisisaldust ja kehakaalu. Kõik need tegurid muudavad organismi tervemaks ja vähendavad südameinfarkti kordumise riski.
Kui te ei ole veel suitsetamisest loobunud, küsige nõu oma perearsti käest. Teie perearst võib teid vajaduse korral suunata suitsetamisest loobumise nõustamisele või soovitada abistavaid meetodeid. Ärge kartke abi küsida, sest suitsetamisest loobumine on väga oluline. Suitsetamine kiirendab teie veresoonte ummistumist ja ahenemist. Kuna suitsetamine mõjutab vere hüübimist, suurendab suitsetamine ka trombide tekke tõenäosust. Koostöös perearstiga on teie plaani õnnestumise võimalused suuremad.
Stressi korral vabanevad meie organismis hormoonid kortisool, adrenaliin ja noradrenaliin, mis tõstavad vererõhku ning suurendavad südame löögisagedust ja hingamissagedust. Meie pupillid laienevad ja meid tabab energiatulv. Neid füüsilisi muutusi tuntakse ka kui võitle-või-põgene- reaktsiooni. Tegemist on ürgse instinktiga, mille esialgne eesmärk oli kaitsta meid keskkonnas leiduvate ohtude eest. Te võite õppida stressiga toime tulema.
Järgnevalt toome välja mõned stressi leevendavad lühikesed nõuanded:
Südamesõbralik tervislik toitumine on südamehaiguste ennetamisel tähtis samm, kuid teil võib tekkida küsimusi, kust alustada. Ükski toit ei tee teid kohe terveks, kuid proovige järgida allpool toodud soovitusi ja pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või toitumisnõustajaga. Allpool on välja toodud mõned üldised soovitused.
Sööge:
Kui te olete haiguse tõttu viibinud hiljuti haiglas, on taastumisperioodil mõistlik vältida alkoholi. Kui teie enesetunne on juba parem, pidage enne alkoholi tarbimise alustamist nõu oma arstiga.
Sööge vähem:
Liigne alkohol mõjub kahjulikult nii tervete kui ka südamehaigusega inimeste tervisele. Alkoholi liigtarbimine võib põhjustada kõrget vererõhku, südame rütmihäireid, südamelihase kahjustust ja muid haigusi, näiteks maksaprobleeme ja kasvajaid.
Ärge kartke küsida abi, kui te ei suuda ise toime tulla. Teie lähedased ja toetajad teavad, et südamehaigusega elama õppimine võib olla raske ja võtta aega. Samas on tähtis neile oma enesetundest rääkida, et nad saaksid teid aidata. Ka ainult oma enesetundest rääkimisest võib olla väga palju abi. Kui te tunnete end üksikuna või olete mures, võib abi olla oma kogemuste jagamisest teistega. Selleks isikuks võib olla meditsiiniõde, arst, nõustaja või kaastundlik sõber või perekonnaliige.
Käesolev kalender sisaldab kokkuvõtlikku teavet, mis puudutab teie taastumist konkreetsel ajahetkel.